Lapsi õpetatakse vastavalt nende annetele, vajadustele ja võimetele. Oluline on vaba ja teotahtelise isiksuse kasvatamine läbi õpetaja isiksuse. Arendatakse iga õppija leidlikkust, algatust, huvi ja iseseisvust
Õppija vajab õppeainete omandamiseks ja eluks ettevalmistuseks:
- õppeainete ja koolielu elulähedust
- elamusi ja kogemusi
- ühis-, grupi- ja individuaaltööd
- liikumisruumi aktiivsusele
Niisuguseses, vastastikuse usaldamise õpikeskkonnas, kasvab noor, kes:
- oskab teha valikuid ja vastutada
- tunnetab ühiskondlikku ühtsust
- toetab ja austab teda ümbritsevate inimeste eripära
- julgeb olla tema ise ja oskab olla õnnelik
Kool ei tohiks neid loomulikke eluavaldusi kahjustada, ta peab neid juhtima nii, et põhikooli lõpetajana oskab noor seda juba ise teha.
Arvamust, et inimeses on aktiivne alge, et õpikeskkond peab ärgitama lapsi leiutama, avastama ja arvamust avaldama, pooldab järjest rohkem haridusuuendajaid, sealhulgas teadlikke lapsevanemaid.
Pärnu Vabakool soovib kõikides oma toimetamistes ja tegemistes toetada ja aidata lastel olla lapsed, nii kaua kui võimalik. Lapsepõlv on väga tähtis periood inimese arengus, kus luuakse usalduse, lootuse ja unistuse vundament kogu eluks.
Laps ei pea alati aru saama ja vastutama talle veel raskete ja mitte eakohaste olukordade pärast. Loomulikult ei saa last ka ebameeldivast reaalsusest täielikult isoleerida, kuid me peame töötama selle nimel, et last toetada ja arendada õiges suunas – et elu on tugevam kui surm, et elu on elamist väärt ja et igas päevas on peidus suur hulk elu toetavaid ja väärtuslikke võimalusi.
Meie jaoks on oluline, et lapsed kasvatatakse samm-sammult vastutust omama ja kõiki ülesandeid täitma, mis koolielu juurde kuuluvad, ning et lapsed samm-sammult võtavad kaasvastutuse oma õppetöö kvaliteedi eest. Me soovime, et lapsed õpivad koos täiskasvanutega konflikte lahendama, ja et neil on vastutus ka selles, et kõik lapsed ja õpetajad tunnevad end koolis hästi.
Lapse kujutlusvõime ja tundeelu on sissepääsuks lapse arusaamadele elust ja maailmast.
Sellepärast ei pea õppeprotsess olema suunatud vaid intellektile ja arusaamisele. Ka fantaasia ja tunded peavad saama toidetud läbi jutustuste, laulude, draama, liikumise ja mängu.
Sellepärast peabki õpetamine olema suunatud laste fantaasiale, tunnetele ja mõistusele – just sellises järjekorras.
Teisisõsnu, ei ole piisav, kui õpetame lapsed lihtsalt lugema, arvutama ja kõiki teisi õppeaineid hästi tundma – me peame neile veel rohkemat andma, et lapsest areneks harmooniline Inimene.