Traditsioonid

Traditsioonid on need, mis annavad koolile näo. Traditsioonide kaudu loome me mälestusi ja kogukonnatunnet. Pärnu Vabakool peab väga lugu oma armsaks saanud aastatepikkustest tavadest ning omal moel annavad need teatava pidepunkti meie töö- ja elurütmile – kui on mida oodata ja planeerida ning hiljem koos meenutada ja tähistada.

ÕPPETÖÖGA SEOTUD TRADITSIOONID

Jutustamine
Pärnu Vabakoolis on muinasjututund kõikides algklassides eesti keele ja kirjanduse raames, vähemalt üle ühe nädala. Kõikides muinasjuttudes on õpetav iva, mis pärast koos lastega arutledes loost üles leitakse. Vanemates klassides on palju lugude jutustamist ja lugude üle arutlemist ajaloo, ühiskonna ja kirjanduse tundides. Oleme veendunud, et lugude jutustamisel on suur väärtus laste ja noorte arengus. Just jutustused õpetavad lapsi leidma vastuseid ka sellistele suurtele ja tähtsatele küsimustele nagu elu ja surm, lein ja rõõm, armastus, truudus, sõprus või näiteks süütunne ning õppima neid teemasid oma igapäevaeluga siduma. 
Läbi lugude jutustamise soovime me suhelda lapse fantaasia ja kujutlusvõimega, tugevdada tema
kujutlusvõimet ja loovust. Lisaks sellele soovime õpetada oma lapsed kuulama ja olema osa ühisest keskkonnast, kus lugu ja sõna on tähelepanu keskpunktis.

Hommikulaul
Hommikulaul on väga oluline osa Vabakooli igapäevast. Igal hommikul koguneb kogu koolipere enne esimest tundi, et alustada koos uut päeva ning seeläbi tugevdada meie kooli üheshingamist ja
kogukonnatunnet. Lisaks sellele on just need ühised hommikused hetked need, mil saame jagada meid kõiki puudutavaid uudiseid ja teadaandeid, rõõme ja muresid, tunnustust ja toetust. Aeg-ajalt käivad meil esinemas külalised. Mõnikord esinevad nemad meile ja mõnikord jällegi meie neile. Kõik
hommikulaulmised on avatud ka meie kogukonnaliikmetele – õpilaste ja õpetajate perekondadele, vilistlastele, sõpradele ja toetajatele.

Kodukiri
Iga reede keskpäeval ilmub Vabakooli lapsevanemate e-postkasti kooli digitaalne infokiri, mis annab ülevaate lõppeva nädala toimetustest ja uue nädala plaanidest, uudistest ja tegemistest ning kõikvõimalikest saavutustest. 

Lisaks toimuvad õppeaasta jooksul ka:

ÜHISÜRITUSED
Vabakool on kogukondlik kool, kus koos lapsevanematega korraldatakse igal aastal traditsioonilisi üritusi kogu kooliperele. Lisaks sellele toetavad Vabakooli Seltsi kuuluvad pered kooli 20 töötunniga aasta jooksul. 

Augustikuine tööpäev koolis
Kahel suvelõpu laupäeval aitavad lapsevanemad seada koolimaja uue õppeaasta alguseks korda. Koos süüakse talgusuppi ja tuntakse rõõmu koostegemisest. Vajadusel aitavad vanemad erakorraliste remont- või heakorratöödega ka õppeaasta sees.

Kooliaasta algus
Iga aasta 1. septembril tervitame uut 1. klassi ja anname neile kätte nende esimesed aabitsad, kuulame kontserti ja tervitussõnu, sööme perede poolt valmistatud traditsioonilist hiigelsuurt puuviljatori ja teeme mälestuseks klassipilte.

Sügislaat
Iga aasta septembri lõpus toimub Vabakooli traditsiooniline sügislaat, kus leti taga kauplejateks on lapsed ja ostjateks lapsevanemad, õpetajad, sõbrad ning tuttavad. Müügiks tuuakse enamjaolt kodus kasvatatud head mahekraami, hoidiseid ning vanemate valmistatud hooajaküpsetisi. Kogutud raha läheb klassikassasse. 

Vanavanemate pidu
Vabakooli laste vanaemadele-vanaisadele mõeldud peo traditsioon on sama vana kui Vabakool ise. Selle peo raames tähistame ka Vabariigi aastapäeva, mille käigus saavad Vabakooli vanavanemad osa südamlikust kontserdist, mille kannavad ette nooremate klasside lapsed. Pärast seda süüakse koos suupisteid ja antakse vanavanematele üle väikesed üllatused. Austus nii oma vanavanemate kui ka meie riigi vastu ongi selle armsa ürituse sõnum.

Kevadine spordipäev
Maikuus on kõik Vabakooli pered oodatud sportima ja võistlema. Pikamaajooksus, sprindis, kaugushüppes, palliviskes, aga ka üllatusaladel võtavad omavahel mõõtu nii lapsed, emad-isad kui ka õpetajad. Lastele pakub oma vanematega võistlemine alati suurt elevust, nagu ka omaenda varasemate rekordite parandamine. Terves kehas terve vaim!

Kevadine tänukontsert ja näitus
Kooliaasta lõpetab suur kevadkontsert ja õpilastööde näitus. Viimasel koolipäeval esinevad kogu kooli õpilased aasta jooksul õpitud tantsude, laulude, pillilugude, bändilugudega. Kunsti ja käsitöötundides tehtu panevad välja õpetajad koos lastega. Pärast kontserti tunnustatakse silmapaistvaid õpilasi, peresid ja õpetajaid. Sööme koos kringlit ja soovime üksteisele ilusat suvevaheaega.

ÕPETAJATE TRADITSIOONID

Õppeseminar
Igal aastal enne uue kooliaasta algust korraldatakse õpetajatele kahepäevane õppeseminar mõnda kaunisse Eestimaa paika või ka piiri taha. Nii näiteks on korduvalt avastatud Taani vabakoolide inspireerivat elu.

Kooli Süda
Iga kahe nädala tagant toimuvad õpetajate Kooli Süda koosolekud, kus pööratakse tähelepanu jooksvatele teemadele, turvalise koolikeskkonna loomisele igapäevase õppetegevuse toel ja üritustele pärast kooli. See on koht, kus õpetajad saavad jagada oma kogemusi ja ideid, üksteist toetada ja innustada. Ühe punktina on Kooli Süda koosolekutel alati õpilaste heaolu ja areng. Üheskoos keskendutakse õppeaasta jooksul iga üksiku õpilase edasijõudmisele õppetöös ja tema sotsiaalses arengus.

Kovisiooniringid
Vabakooli töötajad on õppinud läbi viima toetavaid kovisiooniringe, et intensiivses õpetajatöös üksteisele toeks olla. Kovisiooni käigus keskendutakse ühele tööalasele küsimusele või probleemile ning üheskoos leitakse viisid, kuidas edasi tegutseda.

LAPSEVANEMATEGA SEOTUD TRADITSIOONID

Koosolekud
Vabakooli jaoks on oluline, et igast perest vähemalt üks lapsevanem võtaks aasta jooksul osa järgmistest koosolekutest:

Iga õppeaasta alguses valitakse igast klassist viis lapsevanemat, kes moodustavad klassi hoolekogu. Viimase ülesandeks on kooli ja kodu vahelise koostöö tugevdamine oma valitud valdkonnas (õpetaja parem käsi, remondipealik, jõululaada-, tervise- ja mainegrupi liige). Reeglina tähendab see erinevate kodu ja kooli ühendavate ürituste organiseerimist või nende toimumisele kaasaaitamist.
Loe lähemalt Pärnu Vabakooli Seltsi kohta.

Arenguvestlused
Arenguvestlusi viiakse läbi kahel korral aastas – sügiseti ja kevaditi. Arenguvestlusel osalevad laps, vanem(ad) ja klassijuhataja. Esimesel korral arutatakse üheskoos läbi, kas õppeaasta on alanud ootuspäraselt ja kuidas edasi, teisel korral keskendutakse õpilase edasijõudmisele lõppeva kooliaasta lõikes nii õppeainetes kui ka sotsiaalsel tasandil. 5.-9. klasside kevadine arenguvestlus toimub võimalusel üksnes õpilase ja klassijuhataja vahel, et soodustada õpilase iseseisvumist. 

Arenguvestluse eesmärgiks on: